Küsija rollis on Carl Voldemar Laksberg, kes võttis intervjuu Margus Maasikult.
Kuidas kirjeldaksite metsa mõistet?
Metsaga kaetud maa-ala koos seda katva taimestikuga ning seal elava loomastikuga. Definitsioone on palju. Metsa saab defineerida ka läbi ökosüsteemi mõiste. Eesti metsaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast.
Mis ohustab meie ökosüsteemi enim?
Jutt käib metsast. Üle taastumise raiumine. Lageraiete suur osakaal, kus ökosüsteem hävib praktiliselt täiesti. Jääb vaid lootus, et metsaistutuse abil 40-50 aasta pärast mingilgi moel midagi taastub, kuid juba kindlasti uuel kujul.
Mida on vaja, et ökosüsteem toimiks terviklikult?
Selleks on vaja tagada rahulik elukeskkond. Euroopas on juba kaua kasutatud teatud võtteid. Praktiseerida valikraiet ja kasvatada püsimetsi. Ainult nii säilib see just praegune ökosüsteem koos oma loomuliku arenguga.
Millised metsa ökosüsteemi teenused on olemas?
Samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusorganismid ning neid ümbritsev eluta keskkond moodustavad isereguleeruva ökosüsteemi. Seega koosneb ökosüsteem nii elus kui eluta loodusest.
Looduse hüved on nn ökosüsteemiteenused. Ökosüsteemiteenused on mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Need jaotatakse:
Tugiteenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.
Reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi ning samuti ka tolmeldamist.
Varustusteenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.
Kultuuri- ja rekreatiivsed teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
Milline metsa ökosüsteemi teenus on Teie arvates kõige vähem tähelepanu saanud, kuid mängib samuti suurt rolli?
See võiks olla loetelust viimane teema. Kultuuriline ja rekreatiivne kasutamine. Kasvõi RMK õppe- spordi- ja puhkerajad on tekkinud alles viimaste kümnendite jooksul. Üha rohkem on nõudlust ja kasutamine kasvab suuresti. Suur osa selle potentsiaalist on veel ühiskonnas teadvustamata ja seega ka kasutamata.
Kuidas lageraie mõjutab loomade populatsiooni ja migratsiooni?
Lageraiest Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030 lk.84:
„Paraku on lageraiete pindala pideva suurendamisega: 2010. ja 2015. a vahemikus 34% (Valgepea jt 2017), muudetud metsade struktuuri üha ebasobivamaks isegi puhtalt majanduslikust eesmärgist lähtudes. Samas ajavahemikus on kasvanud ka metsa üldpindala, kuid vaid 3% (Raudsaar jt 2017b). Riigimetsades on tõusnud lageraiete pindala võrreldes riigikontrolli auditi aja määraga rohkem kui kaks korda (Valgepea jt 2017). Väljakujunenud metsade struktuur ei soodusta ühtlast kasutust. Lühiperspektiivis võimaldab see aktiivset puidukasutust, mis aga toob kaasa muudatused (mõne sortimendi vähenemise) tulevikus. Struktuuri ühtlustamiseks tuleb raiemahte veelgi järsemalt ja tugevamalt kärpida, kui toona Riigikontrolli poolt soovitatud 30 kuni 70% olenevalt puuliigist.“
Seega käesolev lageraiete maht mõjub paljusid ökosüsteeme kahjustavalt, populatsioone hävitavalt ja migratsioone tekitavalt (need liigid ja populatsioonid, kes suudavad asukohta muuta ja põgeneda).
Kas tihti toimub taimede populatsiooni häving?
Taimed ei saa suurulukite kombel aktiivselt liikuda ja eluks uut ökosüsteemi otsida ning seega jääb neil üle elukeskkonna muutudes/kahjustudes välja surra ja hävida.
Kuidas mõjutab “metsa uuendamine” looduslikku keskkonda?
Metsa uuendamine on vajalik ja isegi seadusega nõutud eriti siis kui on toimunud raie. See on paratamatult vajalik kui on toimunud raie. Siis ta aitab luua midagi uut, mis võiks ootuspäraselt olla maksimaalselt natukegi sarnane varem olnud ökosüsteemiga.
Teine küsimus on pärandkultuurid ja pärimusmetsad jne. Selliste ökosüsteemide säilitamine, nn püsimetsade näol on teine tase. Siin toimuvad küll ka muutused kuid need on juba olemasoleva ökosüsteemi paratamatu arenguga kaasnevad muutused. Sellise tüübi kaitse üle praegu kogu see jutt käibki.
Ainult püsimetsad, see oleks jälle teine äärmus.
Millised meetodid on olemas metsa uuendamiseks?
Metsa uuendamiseks jagatakse EL ja riigi toetusi järgmistele tegevustele: Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.
Metsaseaduse järgi on metsa uuendamise võtted: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasa aitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Kui hästi on tegelikult arenenud metsa uuendamine Eestis?
Toimib, aga saaks veelgi paremini. Esimese Vabariigi ajal loodi juba algaastail eestis 3 männi ja kuuseseemnete kogumise keskust. Säilinud on hoone Roelas nn metsamuuseumina.
Eestis kuulub looduskaitse alla umbes 25% metsamaast. Kas see on Teie arvates piisav meie metsade liigirikkuse säilitamiseks?
Peab olema erialaspetsialist, et seda adekvaatselt hinnata. Seda hinnangut ei saa anda asjatundmatu inimene. Võib-olla piisab täiesti kui metsade majandamine sh uuendamine toimiks keskkonnasõbralikult. Kas metsad ja elurikkus on neis piisavalt kaitstud. Ametnikud ütlevad, et jah, kodanikud ja erapooletud looduskaitse aktivistid on enamjaolt vastupidisel seisukohal.
Kas sellel, et metsades tehakse lageraiet ning loomad satuvad tihti asulatesse ja linnadesse on otsene seos?
Seosed on kindlasti olemas. Oma ökosüsteemist eemale peletatud loomad otsivad uut elukeskkonda, uut ökosüsteemi eluks.
Kas on olemas mingid kindlad raievõtted, mis aitavad metsa ökosüsteemi säilitada, kuid samal ajal vajaliku puidu siiski kätte saada?
Raie tüüpe on mitmeid. Lõppraied jagunevad lage- ja turberaieteks. Lageraie on see kui ühe aasta jooksul raiutakse kõik raieküpsed puud ning kasvama jäetakse ainult seemnepuud. Turberaie korral raiutakse aegjärgseid puid kahe või mitme korrana. Kulub mitu aastat.
Vahekasutusraie jaguneb hooldus-, sanitaar- ja valikraideks. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Varem nimetati harvendusraiet ka vahekasutusraieks.
Valikraie, raieviis, mille korral püsimetsana majandatavates erivanuselistes puistutes raiutakse puid valikuliselt väga pika aja jooksul, nii et puistu kui tervik säiliks. Viimasel ajal on kriitika ja surve just RMK lageraiete aadressil. Lageraie on kindlasti
odavaim raieviis aga mitte kõige keskkonnasäästlikum. Varasemalt toiminud ökosüsteem hävitatakse täielikult. Seda 40-50 -ks aastaks.
Kui palju puidu eksport toetab meie majandust?
Metsanduses kui sektoris saavad tööd 35 000 inimest. Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2019. aastal puidupõhiseid tooteid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tulemus jääb kõigest 1% alla 2018. aastal saavutatud läbi aegade suurimale puittoodete ekspordimahule. Puidupõhiste toodete väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 1,6 miljardit eurot.
Kas puidumajandusele võiks leiduda ka mingi alternatiiv, mille pealt tulu teenida?
Päriselt seda ära ei lõpetata niipea. Vähemalt lähisajandite jooksul. Kui tekivad reaalsuses loodussäästlikud metsa majandamisviisid, siis ei peakski täiesti loobuma.
Tähtis on leida puiduenergeetikasse alternatiive – tuule- ja tuumaenergeetika. Samuti paberivalmistamisele uusi lahendusi toorainete osas. Siis jääb juba väga suur osa puitu alles.