Mets on eestimaalaste jaoks südamelähedane teema, mida on pidevalt erinevatest külgedest lahatud. Meediapilti jõuavad aga sagedamini emotsionaalsed konfliktid, mille käigus üritavad osapooled üksteisest üle karjuda. Intervjuus annab Maaülikooli lektor Andres Jäärats vastused ühiskonnas aina uuesti kirgi kütvatele küsimustele.
Eestimaalased on selgelt metsausku. Kuidas muidu selgitada meedias pidevat arutelu metsade majandamise teemadel. Teema ülevalhoidmine on kindlasti õigustatud, sest lisaks emotsionaalsele väärtusele mängib mets muuhulgas olulist rolli kliimamuutuste pidurdamisel ning määrab seega tulevaste põlvede elukvaliteedi. Tähelepanu hoiab vastutajad valvsana ning ei lase neil teha vigu või mõtlematuid otsuseid.
Tihti on aga aruteludesse kaasatud omajagu emotsioone. Metsade elutsüklis toimuvad muutused aeglaselt. Kuna näiteks mänd saavutab raieküpsuse olenevalt mullast 90-120 aastaga, võib tavainimesele tunduda, et kodulähedane metsatukk püsib kogu tema elu üsna muutumatuna. Raie on seega esimene ja mõnel juhul ainus muutus, mis inimestele metsa elutsükli jooksul silma jääb ja tihti ka riivab.
Mitmeid kordi aastas toob meedia avalikkuse ette konflikte kohalike elanike ja metsamajandaja vahel. Olukorras, kus inimesed kaitsevad südamelähedast metsatukka ning keelavad metsa omanikul langil majandada, on raske kompromissi leida. Pinged viivad aga emotsionaalsete väljaütlemisteni, mitte argumenteeritud aruteludeni.
Eestis õpetatakse nii Tallinna, Tartu kui ka Maaülikoolis kõrgel tasemel metsandusega seotud erialasid. Seega ei tohiks meil olla puudust spetsialistidest, kelle käest lahkarvamuste korral nõu küsida. Kindlasti ei tohiks nii tähtsa teema puhul seisukohta võttes lähtuda ainult enda ja naabrimehe hinnangust.
Järgnevas intervjuus annab Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse kogenud lektor Andres Jäärats vastuseid ühiskonnas aina uuesti kerkivatele küsimustele.
Kui jätkusuutlik tundub üldpildis Teie jaoks Eesti metsade majandamine?
Kindlasti jätkusuutlik, sest meie majandusmetsades tuleb puit õigeaegselt kasutusele võtta. Õigeaegseks kasutuselevõtuks tuleb aga metsa kasvatada, ehk majandada ja majandamise põhiliseks tegevuseks on puude langetamine.
Erametsakeskuse andmetel varutakse Eestis ligi 80% puidust lageraiega. Kas selline osakaal on jätkusuutlik või liiga kõrge?
Arvestades meie metsade vanuselist ja liigilist koosseisu, siis ilmselt on see protsent jätkusuutlik, sest võib arvata, et mingisugune langus tõenäoliselt umbes 10 – 30 aasta pärast tuleb. Mis on jätkusuutlik, kas see, et meil mets otsa ei saa või see, et ei ole enam mida raiuda?
Kas kehtiva metsa arengukavaga kehtestatud optimaalne raiemaht 12-15 miljonit tm aastas on teie arvates jätkusuutlikuks metsamajandamiseks sobiv?
Kaldun arvama, et on sobiv, sest nende arvude taga on analüüs ja väljatoodud vahemik üsna suur. Mõnel aastal raiutakse vähem, teisel aastal ilmselt rohkem. Kindlasti peab arvestama, et väga märkimisväärse osa mahust moodustab tänapäeval nii-öelda energiapuit, raiejäätmed, võsa, alusmets jne, mis tüve(tarbe)puiduks ei kasva kunagi.
Milliste raiemahtude juures tekib oht, et mets saab lõpuks otsa?
Sellist ohtu ei ole, vaadake RMK majandusmetsade arvutusi järgnevaks 100 aastaks! Eestist ei saa mets otsa!
RMK seisukoht antud küsimuses: “RMK hallata on ligi pool (46%) Eesti metsamaast. Sellest range kaitse all on 29,2%, majanduspiirangutega 7,1% ja majandatavat metsa 63,7%. Seega pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saaremaa suuruse ala.
Aastate jooksul on kasvanud nii RMK hallatava metsamaa pindala kui ka rangelt kaitstava metsa (mets, mida üldse ei majandata) osakaal. 2007. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsa pindala riigimetsas kasvanud 2,4 korda.
Riigimetsas toimub uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja seda eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta. Uuendusraie maht saadakse raiutava pindala korrutamisel küpsete puistute hektaritagavaraga. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat.
Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis 580 000 erineva metsaosa kirjeldust kõiki metsa sellel ühel metsaosal kirjeldavate parameetritega, mille põhjal tehaksegi otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha. Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa – mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.
Kui raiume riigimetsi senisel põhimõttel ja kaitstavate metsade pindala jääb samaks ning need arenevad omasoodu, siis arvutused näitavad, et 200 aasta pärast on meil kõige enam puutumatuid loodusmetsi ning ühtlaselt kõigis vanustes alla 100-aastaseid metsi. Järeldus: Mets ei saa otsa.”
Keskkonnaministeeriumi 2018. aasta tellitud uuringus selgus, et Eestis on metsamaa pindala läbi aastate üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1942. aastaga on koguni 58% metsamaad rohkem. Samas alates 2000. aastast on metsamaa kasv pidurdunud ja seisnud stabiilselt 2,2 - 2,3 miljoni hektari kandis. 2018. aastal oli sellest metsata metsamaad 182 100 hektarit.
Kas näete, et praegusel tasemel raiemahtude ning metsa uuendamisega püsib metsamaa ning metsata metsamaa osakaal ka tulevikus umbes samadel tasemetel või hakkab metsa osakaal kasvama või vähenema?
Kindlasti püsib. Olen üsna veendunud, et viimasel 20 aastal on metsast põlluks tehtud tühine osa. Vaadake kinnisvara- või teisi arendusi. Viimasel 10 aastal on arenduste alla jäänud umbes 10 000 hektarit maad, sealhulgas metsamaad, kuhu kunagi ei teki enam metsa ega põldu. Sellele väitele vastukaaluks peab lisama, et ükski raiestik ei jää metsata, lageraie ei ole metsa lõpp, see on uue algus.
Samast uuringust tuli ka välja, et ligi 39% puistutest on üle 60 aasta vanad. Kas Eestis on liiga palju vana metsa, mis vajaks juba uuendamist?
Kuusikud ja lehtpuud kindlasti, kõik sõltub puistust ja selle iseloomust.
Kas raiemahud on Teie arvates üldse metsa jätkusuutliku majandamise juures kõige tähtsam teema? Millele peaks raiemahtude kõrval veel tähelepanu pöörama?
Põhiliselt käib arutelu ainult raiemahtude üle. Ei räägita hooldusraiete käigus saadavast puidust, mis omakorda tekitab lisapuitu, mida muidu uuendusraieteks ei tekiks.
Kui eramets paikneb asula läheduses ja tehakse lageraiet, siis sellest ühiskond justkui vaikib, ei teki uudist ja arutelu meedias. RMK aga tihti samas olukorras on üsna kriitilise ja intensiivse, kui mitte öelda isegi agressiivse „tule all“. Kas see on õigustatud?
Minu arvates peaks metsanduse teemaga tegelema erialainimesed. Kui arutleda metsaelustiku üle, siis seda oskavad analüüsida paremini selle valdkonnaga tegelevad inimesed. Erinevad taime-, putuka- ja loomaliigid on vintskemad kui inimene. Nende elupaigad muutuvad seoses metsade vanuselise struktuuri muutusega, liigid vahetavad asukohta sõltuvalt metsa arengu ja kasvufaasist. Kõik sõltub ajast.
Kahetsusväärselt on vähe tähelepanu saanud metsade sihipärane kasvatamine, mis tagab eeskätt meie metsade hea tervise.
Millise mulje jätab Teie arvates meediapilt Eesti metsade olukorrast?
Meedias on metsandus ilmselgelt lageraiekeskne, järgmine teema on puhkemajandus. Metsakasvatusest kui sellisest räägitakse üliharva. Esmalt meenub kevad, kui algavad uuendustööd- siis jõuab meediakajastus mõnesse metsataimlasse või istutusalale.
Kas või kui tihti võimendab meedia Teie arvates mingeid metsandusega seotud probleeme üle?
Kindlasti võimendab… kajastus on tihti ajakirjaniku või kajastaja nägu. Seda tuleb üsna sageli just raadios ette. Kirjutavas pressis ja teles on sellist probleemi ehk kõige vähem. Ilmselgelt ringleb internetiväljaannetes rohkem kordustena lageraietega seonduvat ja kärajate väljaütlemisi. Need teemad on justkui pidevalt silme ees, kuid mõnd hooldatud noorendikku või harvendatud keskealist metsa näeb harva. Emotsionaalsed lood müüvad rohkem kui argumenteeritud, mis on muidugi kurb.
Mis on Teie arvates hetkel Eesti metsamajandamise kõige põletavam probleem?
Olles oma valdkonna entusiast, siis erametsade uuendamiseks on puudus kvaliteetsetest kodumaistest männi-, kuuse, ja kasetaimedest.
Kindlasti võiks olla uuendamise maht suurem kui statistika näitab. Riigimetsas on ses osas asjad palju paremad.
Metsamajanduse järgmiseks kitsaskohaks on ehk vähemväärtusliku puidu väärindamine. Okaspuu ümarmaterjali jaoks on meil saeveskeid üksjagu ja kvaliteetsest lehtpuupakust saab spooni ja teisi tooteid.